Mittetulundusühing TYPA sai alguse 2010. aasta kevadel eraõigusliku muuseumina, et päästa hävingust viimased säilinud kõrgtrükiseadmed ja trükikodade inventar. Oleme ainus trüki- ja paberikunstile spetsialiseerunud mäluasutus regioonis - Balti riikides ja Soome. Asutamisest saadik on TYPA planeeritud toimima töötava muuseumi ja külastuskeskusena, mis lisaks traditsioonilisele kogude korrastamisele ja eksponeerimisele viib läbi erinevaid trükikunsti alaseid töötubasid ja võõrustab erialaspetsialiste ja -tudengeid pikematel kursustel. TYPA kõige suurem väljakutse on algusest saadik olnud sobivate ruumide leidmine, mille on muutnud eriti keeruliseks püsiva avaliku sektori toetuse puudumine. Oleme nüüdseks pidanud kolima kaks korda ning ka praegu asume me ajutisel rendipinnal.
TYPA (häälda eesti keeles [tüpa] ning inglise keeles [taipa])
Nimi “TYPA” sai alguse emotsioonist ning ei tähenda midagi konkreetset. Eesti keeles võib ta olla tüpograafia ja paber. Inglise keeles type ja paper või typography ja paper. Võib-olla hoopis trükiviga sõnas typo? Või hoopis midagi kolmandat.
Leiame, et selle neutraalse ning universaalse täheühendi alla koonduvad paremini ka meie mitmekesised tegevused. Lisaks muuseumile on meil ju ka residentuuriprogramm, märkmikufirma, hariduskeskus, kunstigalerii, töötav graafikastuudio, laste kunstiring, vabatahtlike programm, pakume kõrgtrükiteenust jne. Arvata võib, et TYPA tegevustering kasvab ka tulevikus.
TYPA eellasteks olid Kultuuritehas Polymer Tallinnas ning Pärmivabrik Tartus. Mitmete vastutustundlike kultuurikorraldajate ja kunstnike pingutuste tulemusena võeti hoiule ja ka kasutusse mitmeid trükikodadest maha kandmisele ja vanametalli määratud trükipresse ja abiseadmeid. Kultuuritrükikoja nime all jätkati ka suureformaadiliste müürilehtede trükkimist peamiselt kunstinäitustele ja kontsertidele. Samas oli trükikunstiga tegelemine kõigi osaliste jaoks kõrvaline tegevus, puudusid sobivad ruumid ning pärandi ja kompetentsi koondamiseks asutati peagi mittetulundusühing.
TYPA sai alguse 2010. aasta märtsis kahest, juhuse tahtel samas hoones asutatud muuseumist. Lemmit Kaplinski ja Madis Mikkor asutasid MTÜ Eesti Trükimuuseumi. Anne Rudanovski asutas MTÜ Paberimuuseumi. Kahe eraldi asutatud muuseumi tegevused ja temaatika sobisid hästi kokku ning koos viidi läbi ka ühilduvaid haridusprogramme.
Ühe esimese sammuna leidsid vastloodud Trükimuuseum ja Paberimuuseum võimaluse rentida ruume ajaloolises Trükikojahoones Kastani 38, Tartu. Selles majas tegutses varemalt nii Noor-Eesti kirjastuse trükikoda kui ka hoone tookordne omanik, trükikoda Greif. 2010-2014 rentis Trükimuuseum Greifilt ca 250 m2 suurust pinda hoone esimesel korrusel, samas kui Paberimuuseum tegutses korrus kõrgemal. Ajaga ruumivajadus suurenes ning 2014. aastal otsustasid mõlemad muuseumid kolida uude arendatavasse Aparaaditehase loomekvartalisse.
2014. suvel kolisid Trükimuuseum ja Paberimuuseum esimeste asukatena üüripinnale Aparaaditehasesse, kus algusaastatel koordineerisime kultuuriprogrammi, ruumide väljarentimist ja muudki. Kolimise ja järgneva remondi ajal olid muuseumid tavakülastajatele pikalt suletud. Võtsime küll vastu eelregistreeritud gruppe, tegime avalikke töötubasid ja üritusi ning võõrustasime kunstikoolide kursuseid. Trüki- ja Paberimuuseumi päralt olid Aparaaditehases ruumid, kus praegu asuvad restoran Kolm Tilli ning osaliselt ka Aparaat.
Aparaaditehase perioodil toimus muuseumi jaoks mitu arenguhüpet: kaks muuseumi ühinesid Eesti Trüki- ja Paberimuuseumiks; lõpule jõudis Tallinnast Polymeri Kultuuritehasest viimaste seadmete kolimine muuseumi; Kultuuriministeeriumi toel algas muuseumi kogude sisestamine infosüsteemi MuIS, avati galerii vahelduvate näituste jaoks ning alguse sai ka TYPA “filiaal” Raamatutuba Fahrenheit 451°.
2018. aasta veebruaris kolis Trüki- ja Paberimuuseum kõrvalhoovi, Samelini saapavabriku taha üüripinnale, mis kuulub samuti Aparaaditehasele. Siin asume me praegugi. Kuigi ka Kastani 48f ruumid ei ole meie tegevusteks ja masinate hoiustamiseks veel piisavalt suured, on need siiski suuremad ja paremad kui kunagi varem – 750 m2 ruumi ühel tasapinnal.
Siin hoones tegutseb samuti galeriipind ning esimest korda oleme pannud püsti pimikuruumi koos Eesti tõenäoliselt suurima töötava reprokaameraga. Alates 2019. aasta lõpust on varasema Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi nimi TYPA trüki- ja paberikunstikeskus.
TYPA lähtub mittetulundusühinguna oma arengukavast ning põhikirjast, milles on sõnastatud järgnevad eesmärgid: kogud, teave ja oskused.
TYPA üks oluline tegevusvaldkond trüki-, paberi- ja köitekunstiga seotud esemete kogumine, uurimine ja säilitamine. Asutamise algusaastatel jõudsime tihti viimasel hetkel päästa vanametallist meie jaoks hinnalise pressi või prügikastist dokumente, kirjaproove ja muid huvitavaid materjale. Võib aga arvata, et väga palju rohkem leide ees ei oota ning nüüdseks oleme keskendunud ennekõike olemasolevate seadmete korrastamisele ja dokumenteerimisele. Täpsema ülevaate TYPA kogude seisust ja nendega seotud töödest leiad Kogude lehelt.
Ainult seadmetest ei piisa, vaja on ka oskusi. Oma panuse meie õpetamisse andnud ja annavad pikaaegse staažiga vanad trükitöölised, kelle tehnilised oskusteadmised, aga ka igapäeva tööelu puudutavad mälestused on väärt talletamist. Oleme alustanud videointervjuude tegemist erinevate alade esindajatega – trükkal, laduja jne. Intervjuud hõlmavad nii tööprotsesside ettenäitamist kui isiklikke mälestusi ja jutustusi töökollektiivist. Seeläbi püüame dokumenteerida mitte ainult erialaseid teadmisi, vaid saada ise ja anda ka külastajatele ette parema arusaamise maailmast, kus need inimesed elasid.
TYPAt pole selle asutajad ja käigushoidjad kunagi kujutanud ette hermeetilise ja staatilisena, vaid ennekõike töötava trükistuudiona, kus paljud eksponaadid on lisaks ka töövahendid. Selliselt järgime rahvusvahelise muuseumide võrgustiku ICOM arusaama töötavast muuseumist. Töötava muuseumi eesmärki täidavad nii regulaarsed töötoad, süvakursused kui ka kommertstrükiste valmistamine. Meie juures õpivad või harjutavad trükkaliametit ühteviisi lasteaialapsed, kunstitudengid ja väliskunstnikud. TYPA uksest sisse astudes leiad end enamasti trükivärvilõhnalise töösagina keskelt — see on tulemus, mille üle oleme eriti uhked.