Vabariigi 99. aastapäev Trüki- ja Paberimuuseumis

Iga-aastase traditsioonina hoiab Trükimuuseum iseseisvuspäeva puhul uksed kõigile lahti, toimuvad tasuta ekskursioonid ning külastajad saavad omale trükkida mõne ajaloolise trükise. 24.02.2017 oli trükipressile valmis laotud “Perno Postimehe” avanumbri stiliseeritud esikülg koos Johann Voldemar Jannseni ehk Postipapa pöördumisega lugejate poole. Miks see trükis Eesti ajaloos nõnda märgiline on, loe järgnevast kokkuvõttest:

Kuni 1840. aastate lõpuni kasutati trükisõnas ennekõike sõnu maarahvas ja maakeel. Siinne põlisrahvas identifitseeris ning nimetas end kas väiksemate piirkondade järgi (seto, võroke, saarlane, harjakas, virulane jne) või lihtsalt maarahvas, maamees, talomees… Sellised lihtsad omanimetused on olnud levinud ka mõnedel teistel sugulasrahvastel, nt: Kuramaa liivlaste kalāmi (kalamees), lätlaste mōmi (maamees), maride mari (inimene/mees/abielumees).

Eestlasteks siinne põlisrahvas end enne 19. sajandit ei kutsunud. Nimetused Eesti ja Eestimaa olid rahvale tuntud küll juba 17. sajandil, ent siis kasutati neid Põhja-Eesti ala nimetamiseks (18. sajandil Eestimaa kubermang). Samas polnud eesti sõna rahvale täiesti tundmatu. Väljendeid nagu eesti pruuk, eesti rahvas, eesti põli, eesti pojad jms leiab trükisõnast juba 18. sajandi alguseski, ent need polnud väga levinud.

Seetõttu ei saa, öelda, et Jannsen oleks olnud esimene, kes trükisõnas eesti rahvast nimetas. Küll aga oli ta esimene, kes selle nimetuse oma ajalehega sedavõrd suure lugejaskonnani viis: 05. juunil 1857. aastal Perno Postimehe avanumbris pöördus ajalehe asutaja ja toimetaja Johann Voldemar Jannsen ehk Postipapa lugejate poole sõnadega: “Terre, armas Eesti rahwas!”.

Selles, mida täpselt Jannsen ‘Eesti rahva’ all silmas pidas, keegi muidugi kindel olla ei saa. Ning tegelikkuses läks veel mõnda aega, enne kui maarahvas end ka ise “Eesti rahvaks” kutsuma hakkas. Konkreetselt “eestlaste” nimetus tuli laialt käibele veelgi hiljem. Maarahva nimetust kasutati 19. sajandi lõpuni, ent selle kasutamine jäi aina harvemaks.
Jannseni pöördumist “Eesti rahva” poole ja seda ajalehenumbrit peetakse siiski Eesti rahva saamise loos märgiliseks.

Vaata lähemalt üritust Facebookist või Kultuuriakna lehelt.