TYPA vabatahtlik Türgist, Aydan, tutvustab klammerdamismasinat nii:

Esimene klammerdaja valmistati 18. sajandil Prantsuse kuninga Louis XV jaoks. Igale selle klammerdaja klambrile oli graveeritud kuningakoja sümboolika. Kuulduste järgi olid need peened klambrid valmistatud kullast, mõni isegi vääriskividega kaunistatud. Aastal 1866 patenteeris George McGill väikse painduva vasest paberikinnitaja, mis oli eelkäijaks tänapäevasele klammerdajale. Aastal 1867 patenteeris ta järgmiseks pressi, mille abil ta klammerdaja klambreid paberisse sai vajutada. See innovaatiline seadeldis jõudis turule 1868. aastal, ent ka siis ei olnud see veel nii arenenud, et seda oleks mugav kasutada olnud. Klambreid tuli klammerdajasse ükshaaval sisestada.

Klammerdaja on unikaalne seade trüki- ja paberitööstusest. See, mis asub TYPA näitusesaalis, on osa ka Tartu tööstusajaloost – 1935. aastast kuni 1950ndateni töötas see Tartus perekond Napritsoni pappkarbitööstuses, kus oli kasutuses kartongikarpide nurkade klammerdajana. Klammerdusmasina annetas TYPAle Napritsonide järeltulija Lehti Saag. Aitäh!

Kui soovid toetada TYPA tegevusi trükipärandi säilitamisel ja tutvustamisel, saad seda teha, adopteerides mõne meie masina. Adopteeritud masin jääb ikka oma kohale TYPAs, ent saab endale rinda kuldse sildi hea toetaja nimega ning värske kasuvanem vaba pääsme muuseumisse adopteerimisperioodi jooksul.

Kui soovid toetada TYPA tegevusi trükipärandi säilitamisel ja tutvustamisel, saad seda teha, adopteerides mõne meie masina. Klammerdusmasina aastane adopteerimistasu on 75 €. Adopteeritud masin jääb ikka oma kohale TYPAs, ent saab endale rinda kuldse sildi hea toetaja nimega ning värske kasuvanem vaba pääsme muuseumisse adopteerimisperioodi jooksul.

Saatke seadme adopteerimisesoov ja me võtame teiega täpsemalt ühendust, kuidas saate meid toetada.