Ootame sind 02.02.23 – 23.02.23 TYPA galeriis ja Aparaaditehase rõdugaleriis näitusele “Foto/trükk: fotograafia roll 1970. aastate Sloveenia trükikunstis ja graafilises disainis”.
Näituse avamine toimub 2.veebruaril kell 18:00 – 21:00 ning selle külastamine on kõikidele huvilistele tasuta.
Näitus on avatud muuseumi lahtiolekuaegadel: K-P kell 12:00 – 18:00
Kuraatorid: Gregor Dražil ja Lucija Šutej
1960. aastate lõpus hakkasid Sloveenia graafikas ja disainis väljakujunenud pildiliste elementide kõrvale ilmuma fotograafilised vahetükid. Fotode kasutamine osaliselt või tervikuna sai peagi populaarseks väljendusvormiks, mis ulatub 1970. aastatesse ja kaugemalegi. Näitusest ja monograafiast koosneva Foto / trükk projekti eesmärk on heita valgust fotograafilise pildi fenomenile ja fotograafilisele mõtlemisele graafilises kunstis ja disainis.
Millises kontekstis see nähtus arenes? Esiteks peab välja tooma, et 1960. aastate lõpus oli Sloveenias fotograafia vastu suur huvi. Fotograafia kui vaba aja veetmise viisi ja hobi populaarsus oli tõusuteel. Selle tähtsus trükimeedias, tööstuses ja reklaamis (kui osa graafilisest üldpildist) kasvas. Paralleelselt tekkis ka teine fotograafia liik – kunstiline fotograafia –, mille tagajärjel tõusis meedium taas esile kunstiinstitutsioonides. Siinkohal on oluline rõhutada, et televisioon, mida Sloveenias alles 1970. aastatel värviliselt edastama hakati, oli üha enam muutumas tavapäraseks igapäevaelu osaks. Kunstnike huvi liikuva pildi kui meediumi uurimise vastu oli ilmne 1960. aastate lõpus, kui tõusis esile videokunst.
1960. aastatel tõusis popkunstis ja sellega seotud valdkondade uurimises esiplaanile mõtisklemine kunstlikult loodud piiride üle kõrg- ja populaarkunsti, kunstilise ja praktilisuse, massilise ja unikaalse vahel. Siiditrükk äratas kunstnike tähelepanu, kes otsisid võimalusi vastata esemete, teabe ja kujutiste masstootmise sotsiaalsele reaalsusele. Seni tööstust domineerinud trükitehnoloogiast sai kunstnike silmis tööriist või lähtepunkt, mille abil mõelda sõjajärgsele läänemaailmale omasele majandusbuumile, tarbijamentaliteedile ja teistele sotsiaalsetele nähtustele.
Siiditrüki üleminek tööstusest kunstisfääri tõi 1960. ja 1970. aastatel kaasa tõelise graafika tootmise buumi. Kunstnikke köitis siiditrüki tööstuslik iseloom, uus värviküllus ja üldine esteetika. Siiditrüki suureks eeliseks oli see, et see võimaldas fotograafiliste protsesside abil kanda välist, mittekunstilist materjali üle uuteks pildilisteks elementideks. 1960. aastatel sai fotopiltide siiditrükitehnikas kollaažeerimise põhimõte kogu maailmas uue graafilise keele võtmeelemendiks ja väikese hilinemisega ka Sloveenias.
Lisaks siiditrükile on fotograafia ja selle rakenduste käsitlemisel visuaalses kunstis oluline veel üks tehniline leiutis: fotokoopia. Koopiamasina tulekuga muutusid taskukohaseks (foto)materjali reprodutseerimise, suurendamise ja manipuleerimise tehnikad. Alates 1970. aastate lõpust hakati subkultuurimaastikul fotokopeerimist laialdaselt kasutama plakatite ja muu toodangu jaoks. Valguskopeerimine võimaldas lihtsalt ja tõhusalt levitada teavet ning kunstilisi ja poliitilisi ideid ning tõi trükikunstile uue spetsiifilise esteetika.
Näitusel eksponeeritakse kirjeldatud raamtingimusi ja palju muid nüansse fotograafia fenomenist graafikas. Esitleme siiditrüki ja paljundustehnika tehnilisi võimalusi kasutanud kunstnikke ning klassikaliste graafikatehnikatega kunstilise tipptaseme saavutanud kunstnikke.
Meie eesmärk on ületada sageli kunstlikult tõmmatud piir graafika ja disaini vahel ning lõdvendada piiri “peavoolu” kunsti ja alternatiivse tootmise vahel.
Näitus “Foto/trükk: fotograafia roll 1970. aastate Sloveenia trükikunstis ja graafilises disainis” oli esmakordselt eksponeeritud Ljubljanas Rahvusvahelises Graafikakunsti Keskuses 2022. aasta aprillist juunini. Koostöös TYPA trüki- ja paberikunsti keskusega esitletakse näitust Tartus 2023. veebruaris pisut muudetud kujul.
Näitusega kaasneb mahukas monograafia. Sloveenia, Horvaatia ja Serbia autorid käsitlevad tekstides fotograafia fenomeni graafikas ja disainis endise Jugoslaavia ulatuslikumas kontekstis ja osaliselt ka väljaspool. Monograafia sisaldab sloveeni- ja ingliskeelseid tekste, intervjuusid kunstnikega ja värvireproduktsioone.
Produtseeritud Ljubljanas asuva rahvusvahelise graafikakunstide keskuse poolt (MGLC).
Kunstnikud: Berko, Janez Bernik, Brane Bitenc, Vesna Črnivec, Harald Draušbaher, Marko Gosar, HC Kolektiv, Aldo Ivančič, Stane Jagodič, Jure Jančič, Zmago Jeraj, Boris Jesih, Bogoslav Kalaš, Oskar Kogoj, Neven Korda, Nino Kovačević, Marjan Kravos, Peter Krivec, Lojze Logar, Anita Lopojda, Dušan Mandić, Adriana Maraž, Simon Mlakar, Ranko Novak, Iztok Osojnik, Jani Osojnik, Milan Pajk, Dušan Pirih Hup, Aleš Sedmak, Judita Skalar, Peter Skalar, Darko Slavec, Jože Spacal, Cveta Stepančič, Janez Suhadolc, Gorazd Šefran, Rudi Španzel, Jane Štravs, Matjaž Vipotnik, Cveto Zlate