Zahars Ze on illustreerimise ja keraamikaga tegelev Läti multidistsiplinaarne kunstnik, kes viibis TYPA kunstiresidentuuris 2023. aasta jaanuarist märtsini. Oma kunstiresidentuuri jooksul taasavastas ta sideme siiditrüki ja šabloonide tehnikatega – praktikatega, mida ta polnud aastaid aktiivselt kasutanud.
Mida võtsid kaasa oma 3-kuulisest residentuurist TYPA-s? Mida õppisid ja pidasid kõige põnevamaks?
Ohh. Väga palju asju. Trükkimise osas õppisin, kuidas trükkida siiditrükki karussellil ja paberile. Minu jaoks oli harjumatu ja ebatavaline trükkida paberile karusselliga, mis on muidu mõeldud särkide trükiks.Kuid koos Arthuriga suutsime oma erinevaid siiditrükikogemusi kombineerides leida sujuva ja hea kvaliteediga trükkimise viisi.
Ma polnud varem trükiladumist proovinud. TYPAs olid tihtipeale masinad hõivatud, kuna kõik residentuuris olevad kunstnikud soovisid seda kasutada. Pärast näituse avamist oli mul rohkem vaba aega, et tähtede ladumist proovida ja Merilin tutvustas mulle TYPA arhiive. Koos trükkisime kaane tulevasele projektile “Baltikumi tänavad”. Ma tõesti nautisin seda protsessi ja kogemust, mille Merilinilt sain.
Lisaks õppisin palju Eesti kohta ning uurisin Tartu kultuurielu. Aeg oli päris pime ja külm, kuid see võimaldas mul keskenduda trükkimisele ja katsetada teiste loominguliste protsessidega.
Oma näituse “KOER.INIMENE” jaoks töötasid siiditrüki tehnika ja keraamikaga ning maalisid mõned illustratsioonid ka seintele. Miks valisid just need meediumid ja milline neist on sinu lemmik?
Ma ei oska päris täpselt öelda, milline on minu lemmikmeedium. Arvan, et kõik mainitud meediumid on lahedad. Tegelikult ma ei suuda loovat tööd teha ainult ühes meediumis, sest see muutuks igavaks, kui ma ainult trükiksin või valmistaksin keraamikat. Mind huvitab uute materjalide ja lähenemisviisidega töötamine, seega minu töös puudub rutiin. Alati on tore, kui saab töötada materjalidega – keraamika, paber või puit. Ja muidugi on seinale maalimine alati lahe. Suured formaadid näevad head välja, mulle meeldib see.
Miks sa valisid oma näituse peateemaks koerad?
Alguses mõtlesin avastada Tartu inimesi ja teha illustratsioone neist, keda Tartus kohtasin, kuid siis sain aru, et näen Tartu tänavatel nii palju koeri ning mul on endalgi koer. Oma koeraga koos veedetud aeg andis idee võtta projekti peateemaks just koerad.
Milliseid tundeid või mõtteid sa loodad üles kutsuda inimestes, kes sinu näitust külastavad? Või oma kunstis üldisemalt?
Ma loodan, et inimesed mõistavad koerte olulisust meie elus. Veel enam, ma loodan, et inimesed saavad aru, et koerad on samuti isiksused. Koerad on alati olnud inimeste ümber ja ma arvan, et inimesed peavad hindama neid kaaslasi, kes toovad meile rõõmu, sõprust ja lõputut seltsi. Ma olen kindel, et koeraomanikud tunnevad end ära minu loodud piltides ja skulptuurides. Samuti olen kindel, et inimesed, kellel koera pole, saavad aru sõbralikust õhkkonnast, mida koerad inimestele pakuvad.
Residentuuri rahastas Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm (Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture).
